Seltsi esindajad osalesid aineühenduste võrgustiku töökoosolekul ning alljärgnevalt esitame informaatikaõpetajate erinevate arutelude käigus tekkinud kokkuvõtvad mõtted õpetajakutse väärtustamise ja õpetajate järelkasvu küsimuses: 

1. Uue õpetaja väljakutsed 

a. Puudulik on-boarding programm. Uus töötaja ei saa piisavalt tuge kiireks sisseelamiseks. Uue õpetaja jaoks on vajalik info, kuidas toimib haridus (riiklik) ning töökorraldus (koolisisene), vajalikud on mentorid, toetavad õpiringid/arutelud juhiga. Koolidel on mentorprogrammide rakendamisel eraettevõtetelt palju õppida, algus on juba tehtud. Vastutada saab kool, tähelepanu pöörata HTM ja KOV. 

b. Elama asumine uude piirkonda – eluaseme kulude, olmekulude (internet) hüppeline kasv, puudulikud transpordi võimalused. KOV saab õpetajaid toetada, on olemas ka programmid, mis toetavad maapiirkondades töötavaid noori õpetajaid. Vastutaja: KOV. 

2. Õpetajaks õppija ei tule kooli

a. Ei leia oma oskustele ja soovidele vastavat kooli piirkonnas kus elan: KOV saab teha oma piirkonna atraktiivseks, pakkuda lisaväärtust ja võimalusi.

b. Ei julge asuda õpilaste/vanemate ette: Lahenduseks on alustada kohe esimesel aastal vaatluste ja praktikaga. Kui on valitud vale tee, siis saab jätta kooli pooleli esimesel aastal, mitte õppida 5 aastat ja siis mitte õpetajaks minna. Võimaluste loomine täiskasvanud õppijale, ümberõppijale, õppijale, kes on juba koolis, aga puudub vajalik tase. Sessioonõpe, 6 kuuga õpetajaks õpe, e-õpe. Vastutaja: ülikoolid. 

c. Töötan juba teises valdkonnas ja näen oma karjääri seal. Palk on ka parem ja tööaeg on määratletud tööajaga, mitte lisatööga pere arvelt. Kooli pooleli aga ei jäta, sest see annab kõrghariduse. (HTM – puudub konkurents õpetajaks saamisel) 

3. Tunnustamine

a. Üks kord aastas (oktoobris) märgata eelmisel õppeaastal toimunut on liiga pika viitega tänuavaldus. Ka kevadel võiks tunnustada neid, kes antud õppeaastal on eeskujulikult hariduse eesmärke ellu viinud. Head näited Tallinna Haridusameti konkursid Nutikuu aprillis, MÕK maikuus jne. Vastutaja: KOV, HTM.

b. Ühe kooli valimine „aasta kooliks“ ei ole piisav. Koole on erinevas mõõdus, kategoorias ja eesmärkide ning võimalustega. Mõned koolid valivad parimaid õpilasi, teised kasvatavad üles kõik, kes piirkonnas elavad. Enam kategooriad. Vastutaja: HARNO.

c. Tunnustada neid tegijaid, kes tegelevad andekate toetamisega. Tegelemine andekatega on vabatahtlik lisatöö. Vabatahtlik ka olümpiaadide ja võistluste korraldajatele, aga ajakulu suur. Vastutaja: HTM, KOV. 

4. Muud tegurid

a. Õpetaja tööaeg ja palk. Tööaeg peaks olema 35 tundi nädalas. Tööd saaksime teha hästi 18-20 õpilasega klassis, 16 tundi nädalas neljal päeval, 1 päev on enesearenguks ja praeguse palgaga. Reaalne elu suurlinna koolis on 28+ õpilast klassis, 26 tundi nädalas, erinevad lisakohustused, mis viivad varjatud tööaja 50 tunnini nädalas. Arvestatud on ühe tunni ettevalmistuseks 0,5 tundi. Noor õpetaja valmistab ühte tundi ette 5 tundi, tema varjatud tööaeg 10 antava tunni osas on 55+ tundi. Läbipõlemine on kerge tulema.

b. Puudub edasiarenemise võimalus (karjäär). Ei ole vanemõpetaja staatust, edasi saab areneda kas koolijuhiks, haridusametnikuks või leida uus töö. Lahenduseks on taastada astmepalgad ja klassid.

c. Eneseharimine antud töökohustuste ja tundide juures tehakse pere arvelt. Ka koolitusi, mis pakutakse ei jätku kõikidele ja on tasulised. Ei piisa ainult aine, pedagoogika ja digipädevuse koolitustest. Puudu on vaimne tervis, ajahaldus, motivatsioon, eneseväljendus jms. 

Probleem järelkasvuga seostub nii probleemiga õpetaja ameti populaarsuses kui ka tööülesannetes ning tingimustes. Panustades ainult uute õpetajate kooli toomises, muutmata olemasolevat, ei taga me ei uue ega vana õpetaja jäämist kooli. Tegeleda tuleb probleemiga süsteemselt, leevendades väljakutseid õpetaja ametis. Näiteks: 

a. Klassijuhataja töö tähtsustamine. Klassijuhatajatele tuleb anda vähemalt 4 tundi oma klassiga tegelemiseks nädalas. Näide Tallinna Haridusamet kuulutas 2020-2021 klassijuhataja aastaks.

b. Koostöös luua ühtne süsteem digitaalsete vahendite kasutamiseks. Eestile sobilikud keskkonnad on GDPR ja haridusliku kasuteguri alusel kaardistatud. Algus on tehtud, vastutada saab HARNO ja Haridustehnoloogide Liit ja teised õpetajate seltsingud. Mitte igas aines ei ole materjale ja e-materjale. Riiklikult asja küll lahendatakse, kuid mitte piisavalt kiiresti. Paljude materjalide kasutamine eeldab ainetunnis tehnika/interneti olemasolu ka õpilasel (seda ei ole igal pool). Töökeskkonnad ei ole võrdsed. Vastutaja: HTM, HARNO.

c. Igale õpetajale isiklik töövahend. Täna on koolis olemas arvuti laual, projektor. Mõni on saanud koolist ka sülearvvuti. Distantsõppe ja hübriidõppe läbiviimiseks vajame aga veebikaameraid, mikrofone, kõrvaklappe. Õpetaja standardvarustusse peaks kuuluma seade koolis ja kodus töö tegemiseks. Vastutada saab HARNO, KOV.

d. Tugiteenuste olemasolu koolides. Õpetajad vajavad abi nii HEV kui HT (haridustehnoloogidelt), et oma tööd teha paremini. Lahendus on KOV käes, kes antud spetsialiste kooli saab palgata (st suunata ressursse sinna).